nr 45 ja 46

Kuna alles hommikul koju jõusdin, siis pühapäevane päev läks suhteliselt raisku. Meil oli kollektiivne laisklemise päev. Päev otsa liikusime ainult voodite ja diivani vahet. Õhtul Marcus läks linna oma mingite tuttavatega kokku saama ja meie Jeniga töötasime mu kleidi kallal – meie tempot arvestades peaksime jõuluks mu sünnipäevakingituse valmis saama. Aga pole hullu, küll ta lõpuks valmib! Ja mõte on ju see mis loeb. Ja see saab tõesti eriline sünnipäevakingitus olema, sest ma ei teagi, et mulle oleks kleit nö selga õmmeldud.
Esmaspäeval, siis ikka veel vabal päeval ärkasime hommikul 9 ajal, jõime oma hommikukohvid ja läksime oktoberfestile. See on siin pikaajaline traditsioon – Jen ütles, et nii kaua kui tema mäletab, on nad seal perega alati käinud. See on nagu festival ikka, lastele atraktsioonid, issidele-emmedele saksa õlu ja euroopa suupisted/söögid ja niisama ostuputkad. Niisiis sõime saia vorsti ja happukapsaga ja jõime saksa õlut peale. Siin on see rohkem saksa ja austria kultuuri pidu, mitte ainult joomaläbu. Kuna olime seal viimasel päeval siis ikka bänd meile saksa šlaagerid mängis ja oma õllekannu saime kätte (pildid ka üleval) niiet meie jaoks oli selle aastasel Oktoberfestil käidud. Tulime koju, mina hakkasin grilli jaoks salateid ette valmistama ja Jen läks oma emaga poodi, et aidata tal mingit liiva tuua. Siis grillisime lihasid ja juurvilju ning Jeni ema tuli ka siia õhtust sööma. Peale seda läksin veel itaallasega dringile ja siis jällegi koju!