nr 43 ja 44

Oi oi oi - kui palju mina ajast maha olen jäänud! Täna on ainult teisipäev ja mina juba kirjutan eelmise reede kohta :D.
Reedel siis meeldiva pohmelliga üles ja hakkasin netist oma õnnesoove kainema peaga üle lugema. Õnnitlusi tuli veel minu jaoks neljapäeva hiliste õhtutundideni, sest teil seal oli ju alles päev. Päeval istusin netis, muljetasin eilsest päevast ja kirjutasin blogi. Õhtul käisin veel eelmine õhtu kohatud iraaklase Tonyga linnas Darling Harbouris selles kasiinos kus nädal varemgi ja siis varakult koju ja tuttu.
Laupäev algas minu jaoks liiga vara hommikul nimelt juba kell pool 7. Laupäev oli minu jaoks esimene tööpäev siin riigis!!!!! Nimelt käisin Marcuse tööjuures koristamas. Ei midagi suurt ja uhket aga väike taskuraha – sularaha otse peo peale. Nimelt töötab Marcus keevitusaparaate müüvas ja parandavas firmas. Neil on pood ja töökoda umbes 200 ruutmeetrit. Niisiis võtsin tolmu, pühkisin ja pesin põrandat. Marcuse ülemus Frank jäi mu tööga väga rahule ja tahab, et me see nädal jälle läheksin. Niiet väike tööots on juba olemas, nüüd tuleb ülejäänud nädal ära täita. Peale seda käisin poes ja ostsin igasugu vajalikku kraami, et nädalavahetusel grillida. Muidugi oma lemmikuid – ribisid, lambaliha, kana ja vorstikesi, salatimaterjali jms. Tulin koju, panin lihad marineerima ja sättisin ennast valmis, et õhtul itaallase Michaeliga jällegi Darling Harbourisse õhtusöögile minna. Kuna esmaspäev oli töölispüha, ehk vaba päev siis oli pikk nädalavahetus ja seega igasugu üritusi üle linna toimumas. Darling Harbouris, kohe selle restorani rõdu all oli üks lava ladina-ameerika festivalist. Niiet sõime õhtust ja nautisime ladina-ameerikat. Peale seda veel Marconi klubisse ja siis koju. Hiljem tuli veel sitsiillane Joey, korjas mu peale ja läksime tema sõprade juurde. Seal oli lihtsalt seltskondlik istumine ja sain austraalia keelt harjutada. Täitsa lõpp – olin nii kindel, et olen inglise keeles päris hea, aga kui ikka kohalikud oma pooli sõnu söövat laiska inglise keelt räägivad, olen nagu puuga pähe saanud :D. Lõpuks jõudsin sealt koju kell pool 7 hommikul. Lisaks pikale nädalavahetusele ja tihedale ajakavale keerati meil siin laupäeva öösel kella – oleme nüüd teist veel tunni aja võrra eespool ja kui teie järgmine kuu veel tunni meist maha jääte siis saab ajavaheks 9 tundi. Ma ei saa aru, miks see tobe kellakeeramine mind igal pool maailmas jälitab – see on kõige nõmedam teema üldse.