nr 64 ja 65

Reede oli tegus ja tore päev. Kõige suurem uudis, mida te kõik seal ootate – MUL ON NÜÜD TÖÖ!!! Aga kõigest lähemalt omal ajal. Veetsin reedese päeva netis, kodutöödega ja aias. Valmistasin aeda ette laupäevaseks hoogtööpäevakuks. Õhtul panime mulle lokirullid pähe, et mind laupäevaks ilusaks teha. Nagu ikka lokirullidega on mega ebamugav magada, aga ilu nõuab ohvreid.
Laupäeva hommikune äratus oli varajane nagu ikka. Tõusin kell 7 üles ja sõitsin ise autoga tööle koristama. Käisin oma lokirullidega tööl niiet te võite arvata kui tore kõikidel klientidel oli, kes juhuslikult sel päeval sinna sisse sadasid. Ainult üks naine, kes sinna tuli arvas, et mul lahe soeng. :D Tegin oma tiiru peale ja tulin koju. Nii kui maha istusin helistas Marcus, et tal ununes mingi tööriista kott tööle ja tal seda vaja, et äkki läheksin tooksin ära. No see oli juba teine tiir autoga ja kiita ei tohi, aga sain hästi hakkama. Keegi ei vihanudki mind väga tee peal – vähemalt suutsid nad seda hästi varjata. :D aga sellegipoolest on ebanormaalne keerata valesse ritta.
Koju jõudes ootas Ellen mind juba ja tegime veidi aiandustööd. Kuna siin umbrohi sellise kiirusega kasvab siis otsustasime, et otse maha ei istuta midagi vaid kõik mis vaja paneme pottidesse ja ülejäänud aia katame selle mingi musta materjaliga, mis umbrohu seal all lihtsalt ära tapab. Mõeldud tehtud.
Siis keetsin kupakardulaid ja Jeni koju jõudes hakkasime neid sööma. Kuna ühtegi paremat ideed polnud, siis otsustasingi tõelise laisa eestlase sööki teha – kupakardulad, heeringas, must leib, sibul ja hapukoor. Mu elukaaslased väga kiitsid.
Õhtul läksin ühe austraallase Nathaniga Sydney linna pubisse. Tore pubi oli erinevate soppide ja ruumidega. See Nathan oli seal millalgi töötanud. Ja mõnus soe õhtu oli niiet peale pubi jalutasime veel tiiru ja siis koju.

nr 61 ja 62 ja 63

Teisipäev oli kodune ja rahulik.
Kolmapäev tegime Elleniga meie aias tööd. Pakkisime kogu minu aiast kokku korjatud umbrohu kottidesse, et see Elleni aeda kompostiks viia.
Neljapäev oli samuti kodune.
Täiendan kui Jen koju jõuab ja meelde mulle tuletab, mida ma tegin :D.

nr 59 ja 60

Pühapäev oli välja puhkamiseks ja õmblemiseks. Õhtul käisin kinos vaatamas filmi, my best friends girl, mis oli väga lahe iseenesest. See oli mu siinne esimene kinoskäik. Muidu kino ikka nagu meilgi, aga siin ei anta sulle rea ja koha numbrit käid ja kakled ise parimate istekohtade pärast :D.
Esmaspäev on täielik laisklemise päev olnud välja arvatud meie esimene kõhutantsu trenn Jeniga. Nimelt hakkasid meil tänasest kõhutantsu tunnid. Täna õpetati meile põhilisi asju tund möödus väga kiiresti ja tegelikult oli väga lõbus. Õpetaja kiitis, et mul kohe super kõhutantsu puusad ja liiguvad ka hästi niiet uueks karjääriks valin kõhuga tantsimise :D.

nr 56 ja 57 ja 58

Neljapäev käisin poes. Siis istusin arvutis ja tukkusin veidi. Siis oli pannkoogi isu niiet küpsetasin pannkooke. Need olid suht ka meie õhtusöögiks, sest midagi muud me teha ei viitsinud. Marcus tuli koju ja sõi ja palus, et ma homme uuesti teeks, sest need pidavat maitsema nagu vanaema tehtud kodus. Maasika moosi ja piimaga olid need tõesti nagu kodus :D.
Reedel toimetasin kodus, tegin teise portsu pannkooke nagu tellitud ja õhtul tõime omale aasia sööki koju ja sõime laksat, aasia supp, mu viimase aja üks lemmikuid ja hiidkrevette. Mõnulesime ja õppisime inglise keelt sõnastikust – isegi Jeni jaoks oli, mida õppida. Kõige naljakam on see, et Jeni nimi päriselt on Jenny, mis tähendab veduri kraanat või eeslit, niiet meil oli mille üle naerda.
Laupäev oli keeruline ja teguderohke. Hommikul käisin tööintervjuul, tänu millele see nädal tööle ei saanud minna ja nad muidugi avastasid ka alles reede ühtu, et nojah las ta tuleb see nädal ka – no tere hommikust. Siis läksime Fairfieldi muuseumisse kunstipäevale, see oli lahe. Jen tegi ka seal ka oma mingit tööd ja lihtsalt oli mõnus päev otsa väljas istuda. Ilm oli super ja seal olid uruguai ja sudaani tantsijad ja pakuti süüa juua ning inimesed istusid ja tegid oma maale ning kunsti. Muuseumis sees oli puutöö näitus, see oli tõeliselt kift. Siis tulime koju ja hakkasime Jeniga mu kleiti õmblema. Õhtul tuli Jeni ema meile siia külla, tegime süüa ja sõime kolmekesi õhtust. Marcus oli linnas mingite oma sõprade juures. Peale seda läks Jeni ema tööle ja meie Jeniga Marconi klubisse Kuuba festivalile. Mõne aja pärast tuli Jen koju tagasi, sest Marcus oli koju jõudnud ja mina jäin veel sinna. Sain tuttavaks väga lahedate poola ja uruguai tüdrukutega. Pidime nendega mingi aeg koos välja minema :D. Tantsisime ennast tühjaks ja siis koju kotile.

nr 53 ja 54 ja 55

Esmaspäev ärkasin üles, jõin oma hommikukohvi, istusin arvutis ja siis käisin ühel sekretäri töövestlusel. Tegemist transpordifirmaga ja olgu etteruttavalt öeldud, et vastuse saan alles esmaspäeval heal juhul. Tunne on positiivne, aga ei tea kuidas läks. Siis käisime Jeniga poes ja kohvitamas, peale mida tulime koju ja toimetasime siin. õhtuks tegime omale pizzat ja veetsime aega arvutis.
Teisipäev oli vihmane ja seega kodune. Toimetasin siin, tegin arvutis asju meie õue peal oli täielik ookean, nagu vist ennegi maininud olen asume teiste majade vahel ja täiesti augus. Tegin ka pilte, eks riputan needki üles varsti. Lisaks kõigele muule, millega olen pidanud siin harjuma jalutas tänu suurele vihmale meie aias ringi kilpkonn. Päris elusuuruses hingav ja liigutav kilpkonn. Kui sellest Marcusele rääkisin ja pilte näitasin, siis ta oli nii õnnetu, et ma seda looma kinni ei püüdnud – lapsepõlv tuli meelde, tal olevat kunagi lapsena kilpkonn olnud :D. Õhtusöögiks tegin kana ja riisi ja ülejäänud õhtu olin arvutis.
Kolmapäev ärkasin hommikul üles, toimetasin siin, pesin pesu ja nõusid ja siis läksin Jeni emale appi aiatöödele. Veetsin seal suurema osa päevast tegime aiatöid, lobisesime ja siis lõpuks sõime lõunat. Siis tuli Jen mulle järgi tõi mind koju. Sõin ja käisin dussi all ja õhtul läksin Bankstowni kohtingule – hea oli iseseisvalt ringi liigelda ühistranspordiga, kellestki sõltumata. Seekord tegemist Fidzi saarelt pärit poisiga. Niiet tutvume erinevatele kultuuridega.

nr 52

Pühapäev oli põhiliselt kultuurne. Peale hommikukohvi ja –sööki käisime Jeniga Fairfieldi linnamuuseumis. See on tore eramajja ehitatud muuseum, kus oli parajasti põhiliseks näituseks – kuidas inimesed Austraaliasse tulid laevadega peale II maailmasõda. See oli tõesti huvitav. Siia tuldi laevadega kahte peamist teed pidi – läbi suessi kanali või siis ümber aafrika. Seal räägiti kuidas nö turistiklassis olid lihtsalt voodid üksteise kõrval, ei mingit privaatsust ega midagi. Naised oma ruumis, mehed oma ruumis. Sõit siia kestis umbes 3 kuud. Naljakas mõelda, et nüüd 50-60 aastat hiljem kestab sõit siia ainult 24h ja ikka me hädaldame. Lennukitega hakati siia üldse tulema 1970. Niiet see oli hariv, kuna Jeniga ennast sinna peaaegu unustasime, siis seal olid kolm umbes 70 aastast+käibekas meest, muuseumivahid, kes iga kord kui meid nägid imestasid – „te ikka veel siin?“. Peale näituse olid seal ka sellised majamuuseumi moodi ruumid, mis ei näinudki meie omadest nii erinevad välja. No mis neil seal ikka nii erinevat näha olekski – ikka inimesed magasid voodis ja tegid pliidil süüa ja istusid tooli peal. Pliidil muidugi puudus soe müür, sest kokkuvõttes, mida sa siin selles kliimas nii väga ikka kütad. Aga muuseumil on ilus aed ja üldse väga mõnusa fiilinguga koht. Siis käisime hollandi poes (nö eurooplaste paradiis, kus saab koduseid asju – no mina sealt küll midagi nii lahedat ei leinud). Ainus mida sealt ostsin oli heeringa konserve. Proovisin ühte ja täitsa meie räim tomatis :D. Siis proovisin esimest korda elus KFC – Ketucky Fried Chicken, mis on samasugune kiirtoidu koht nagu McDonald’s, aga no burger ikka burger, lihtsalt tahtsin ära proovida, sest see siin sama popp nagu Mäkk. Tulime koju, mõnulesime niisama, siis tulid Marcuse mingid sõbrad vahepeal siia ja jõime kohvi ja lobisesime. Õhtul käisin veel itaallasega pizzat söömas ja siis mõned dringid ja koju kotile.

nr 50 ja 51

Reede oli aias toimetamise päev. Niitsin muru, mis hakkas juba heinamaad meenutama. Kuna minu viimasel muru niitmisel meie masin jälle lolliks läks, siis Jen tõi oma ema juurest teise masina. Väike suts enne seda, kui kogu aed oleks täiesti valmis olnud sai muidugi bensiin otsa. Hakkasin mina siis mööda territooriumi bensu otsima, sest ma tean, et eelmine kord oli meil kanister ja sinna jäi veel sisse ka. No mida ei ole seda ei ole. Mis hiljem välja tuli – Marcus oli „kogemata“ selle kanistri Jeni ema juurde viinud, niiet kokkuvõttes on meie juures kaks muruniidukit ja Jeni ema juures kolm bensiinikanistrit. Nii tore – jumala eest, et keegi kummalgi pool midagi muruga teha ei saaks :D. Niisiis lõppes mu aiatööde päev varem kui arvata oli. Siis tuli Jen koju, sõime lõunat ja õhtul läksin itaallasega Mounties klubisse õhtust sööma ja peale seda Marconi klubisse dringile. Jõudsin vastu hommikut koju ja laupäevane äratus oli juba kell 6. Kuna ka Marcusel oli tööpäev, aga ta pidi enne kusagilt minema mingit materjali tooma, siis lahkusime kodust juba kell pool 7. Tõime ta materjali ära ja siis tegime ühes hommikusöögi kohas kohvitades veel aega parajaks, sest seal laos, kus ta käis ei läinudki nii palju aega kui ta kartnud oli. Niisiis kohvitasime ja siis läksime tööle. Mina koristasin ja Marcus tegi siis oma asju. Marcus lahkus minust pool tundi varem, sest pidi kusagile minema. Mina läksin bussi peale ja tulin koju. Sõin lõunat, pikutasin, kuna polnud just väga palju öösel maganud ja siis hakkasin õhtuks juurvilja suppi keetma. Jen ja Marcus tulid ka koju, sõime õhtust, tegime „vaikse tunni“ ja siis läksid tüdrukud Marconi klubisse Kuuba festivalile. Seal iga laupäeva õhtu kogu oktoober mingi erinev kuuba muusikat viljelev bänd ja esinejad. Kokkuvõttes oli meil väga väga lõbus – jõime kuuba auks rummi koolaga ja naersime ning suhtlesime terve õhtu. Kuna me Jeniga mõlemad pikad ja ega me siis ilma kontsakingadeta saa välja minna siis paistame hästi silma. Seal me siis olime kaks telemasti pisikeste itaallaste ja muude loomade vahel :D. Vähemalt vaade showle oli hea. Pildid meist enne välja minemist ka juba üleval. Kell pool 3 otsustasime parem kadumistrikki teha ja tulime koju tuttu :).

nr 48 ja 49

Kolmapäev oli meeldivalt rahulik. Hommikul käisin shoppamas, niiet jõudsin koju alles kell 13. Planeeritud suurest aiatööde päevast ei tulnud küll midagi suurt välja, aga selle eest toimetasin toas ja tegin süüa. Nii head pasta bologneset pole ma tükk aega teha suutnud. Peale seda natukene ikka toimetasin õues ka ja siis tuppa. Marcus tuli koju – istusime ja lobisesime temaga. Kui ta mu bologneset maitses siis ütles, et see peaagu seljanka maitsega, mis juhuslikult on tema lemmiksupp :D. Ei teadnudki kohe, kas see oli hea märk :D. Aga kõigile õnneks maitses. Jen tuli ka õhtul töölt ja sõi ja kiitis.
Neljapäev oli rahulikult kodune – ärkasin alles kell 12, saatsin arvutis CV-sid ja koristasin toas, kuni Jen töölt tuli. Siis sõime lõunat ja Jen läks pikutama ja mina aeda tööle. Olin aias kuni kella poole 6ni ja siis hakkasin ennast sättima, et lähme Jeni ema juurde õhtust sööma, aga kuna ta oli avastasnud, et tal ahi ei tööta, siis Jen tõi ta koos lasanje ja salatiga siia. Küpsetasime siin toidu valmis ja nautisime mõnusat õhtusööki. Peale seda Marcus läks Ellenit koju viima ja meie Jeniga lihtsalt mõnulesime ning siis tuttu.

nr 47

Teisipäev on suures osas arvutis möödunud. Hommikul ärkasime Jeniga, jõime kohvi ja lobisesime, siis tema hakkas oma ema mingite kapiustega toimetama ja mina istusin arvutisse. Siis sõime lõunat ja Jen läks tööle. Mina pesin nõud. Nõude hunniku järgi oli meil vist küll eile 5 käiguline õhtusöök 10-le. Niisiis toimetasin siin niisama ja jälle tagasi arvutisse. Kuna nagu öeldud oli meil esmaspäev üleosariigiline vaba päev siis ka post ei liikunud. Sain täna kätte oma vanaema saadetud kommid ja shokolaadid. Aitähh selle üllatuspaki eest! Pralinee maitseb täna eriti hästi :D. Nüüd panen veel pildid ja blogi sissekirjutused netti üles ja siis voodisse raamatut lugema. Olen siin hakanud inglise keeles lugema ja käsil juba kolmas raamat sellest ajast peale kui siis jõudsin. Mõjub mu keelele hästi. Esimene raamat oli väga „austraalia keeles“ – vahepeal oli raskusi mõnede mõistete arusaamisega, aga Jen siis selgitas mulle, kus vaja. Hea näide inglise ja austraalia keele vahel on järgmine lause, mis tähendab täpselt ühte ja seda sama – „grillime täna pealelõunal tüdrukutega“:
Inglise keel: „Let’s have a barbeque with the girls this afternoon.“
Austraalia keel: „Let’s ha’ a barbie with sheilas the’ arvo“
Niiet edu mulle keeleõpingutel!

nr 45 ja 46

Kuna alles hommikul koju jõusdin, siis pühapäevane päev läks suhteliselt raisku. Meil oli kollektiivne laisklemise päev. Päev otsa liikusime ainult voodite ja diivani vahet. Õhtul Marcus läks linna oma mingite tuttavatega kokku saama ja meie Jeniga töötasime mu kleidi kallal – meie tempot arvestades peaksime jõuluks mu sünnipäevakingituse valmis saama. Aga pole hullu, küll ta lõpuks valmib! Ja mõte on ju see mis loeb. Ja see saab tõesti eriline sünnipäevakingitus olema, sest ma ei teagi, et mulle oleks kleit nö selga õmmeldud.
Esmaspäeval, siis ikka veel vabal päeval ärkasime hommikul 9 ajal, jõime oma hommikukohvid ja läksime oktoberfestile. See on siin pikaajaline traditsioon – Jen ütles, et nii kaua kui tema mäletab, on nad seal perega alati käinud. See on nagu festival ikka, lastele atraktsioonid, issidele-emmedele saksa õlu ja euroopa suupisted/söögid ja niisama ostuputkad. Niisiis sõime saia vorsti ja happukapsaga ja jõime saksa õlut peale. Siin on see rohkem saksa ja austria kultuuri pidu, mitte ainult joomaläbu. Kuna olime seal viimasel päeval siis ikka bänd meile saksa šlaagerid mängis ja oma õllekannu saime kätte (pildid ka üleval) niiet meie jaoks oli selle aastasel Oktoberfestil käidud. Tulime koju, mina hakkasin grilli jaoks salateid ette valmistama ja Jen läks oma emaga poodi, et aidata tal mingit liiva tuua. Siis grillisime lihasid ja juurvilju ning Jeni ema tuli ka siia õhtust sööma. Peale seda läksin veel itaallasega dringile ja siis jällegi koju!

nr 43 ja 44

Oi oi oi - kui palju mina ajast maha olen jäänud! Täna on ainult teisipäev ja mina juba kirjutan eelmise reede kohta :D.
Reedel siis meeldiva pohmelliga üles ja hakkasin netist oma õnnesoove kainema peaga üle lugema. Õnnitlusi tuli veel minu jaoks neljapäeva hiliste õhtutundideni, sest teil seal oli ju alles päev. Päeval istusin netis, muljetasin eilsest päevast ja kirjutasin blogi. Õhtul käisin veel eelmine õhtu kohatud iraaklase Tonyga linnas Darling Harbouris selles kasiinos kus nädal varemgi ja siis varakult koju ja tuttu.
Laupäev algas minu jaoks liiga vara hommikul nimelt juba kell pool 7. Laupäev oli minu jaoks esimene tööpäev siin riigis!!!!! Nimelt käisin Marcuse tööjuures koristamas. Ei midagi suurt ja uhket aga väike taskuraha – sularaha otse peo peale. Nimelt töötab Marcus keevitusaparaate müüvas ja parandavas firmas. Neil on pood ja töökoda umbes 200 ruutmeetrit. Niisiis võtsin tolmu, pühkisin ja pesin põrandat. Marcuse ülemus Frank jäi mu tööga väga rahule ja tahab, et me see nädal jälle läheksin. Niiet väike tööots on juba olemas, nüüd tuleb ülejäänud nädal ära täita. Peale seda käisin poes ja ostsin igasugu vajalikku kraami, et nädalavahetusel grillida. Muidugi oma lemmikuid – ribisid, lambaliha, kana ja vorstikesi, salatimaterjali jms. Tulin koju, panin lihad marineerima ja sättisin ennast valmis, et õhtul itaallase Michaeliga jällegi Darling Harbourisse õhtusöögile minna. Kuna esmaspäev oli töölispüha, ehk vaba päev siis oli pikk nädalavahetus ja seega igasugu üritusi üle linna toimumas. Darling Harbouris, kohe selle restorani rõdu all oli üks lava ladina-ameerika festivalist. Niiet sõime õhtust ja nautisime ladina-ameerikat. Peale seda veel Marconi klubisse ja siis koju. Hiljem tuli veel sitsiillane Joey, korjas mu peale ja läksime tema sõprade juurde. Seal oli lihtsalt seltskondlik istumine ja sain austraalia keelt harjutada. Täitsa lõpp – olin nii kindel, et olen inglise keeles päris hea, aga kui ikka kohalikud oma pooli sõnu söövat laiska inglise keelt räägivad, olen nagu puuga pähe saanud :D. Lõpuks jõudsin sealt koju kell pool 7 hommikul. Lisaks pikale nädalavahetusele ja tihedale ajakavale keerati meil siin laupäeva öösel kella – oleme nüüd teist veel tunni aja võrra eespool ja kui teie järgmine kuu veel tunni meist maha jääte siis saab ajavaheks 9 tundi. Ma ei saa aru, miks see tobe kellakeeramine mind igal pool maailmas jälitab – see on kõige nõmedam teema üldse.

NR 42 - 02.10.2008!!!!

Neljapäev, 02 oktoober 2008, olen nüüd jällegi numbri võrra targem ja ilusam ja kogenum ja õnnelikum :). Esimene, kes mulle õnne soovis, kohe minu kella 12-st, oli mu kallis issi. Nii nunnu oli temaga telefonis rääkida. Peale meeldivat und ärkasin üles ja varsti tuli kuller, kes mulle pere poolt tõi korvi kõikvõimaliku näksiga. Tänud! Minu pealelõunal kui eesti üles ärkas hakkasid tulema meilid, smsid ja tervitused kõikvõimalikes portaalides. Üks lahedamaid fakte minu jaoks kogu selle asja juures oli see, et ma pole kunagi oma sünnipäeva 30 kraadises soojas pidanud, helesinine taevas ja päikesepaiste – super! Jen tuli töölt kell pool 4 siis istusime lobisesime ja olin veel netis ja siis oli aeg minna õhtust sööma. Käisime Mounties klubis, mis meist umbes 10 min sõidu kaugusel. Väga lahe klubi oli, aga kahjuks ei tohtinud seal pilte teha niiet paar pilti, mis mul eilsest päevast on – on kodused. Aga ega seal midagi suurt pildistada polnudki. Käisime ilusas restos söömas ja peale seda teises kohvikus samas majas kohvi joomas. Marcus oli oma asjadega nii hõivatud, et tema ei saanudki meiega ühineda. Niiet olime mina, Jen ja Ellen. Võõral maal võõrad kombed – kui meil on kombeks, et kui mina, kui sünnipäevalaps kutsun inimesed restosse sööma, siis mina maksan, aga siin on nii, et igaüks maksab enda eest ja sünnipäeva lapse arve jagatakse omavahel ära. See on nende jaoks päev, kus sünnipäevalast poputatakse – no mis mul selle vastu olla saaks :D. Niisiis sõime ja kohvitasime ja lobisesime ning kokkuvõttes oli meil väga tore. Viisime Jeni ema koju, tulime poest läbi, ostsime koju veini ja hakkasime veini jooma. Jeni ema kinkis mulle rannarätiku, mis näeb välja nagu austraalia lipp. Sain veel korra eelmisel nädalal kohatud sitsiillasega kokku, kes tuli mulle õnne soovima ja lobisema natukeseks ja siis võtsin veel õnnitlusi netis vastu ja lõpuks läksin tuttu! Kokkuvõttes oli sünnipäev väga rahvusvaheline ja täis meeldivaid üllatusõnnesoove!! Tänan kõiki, kellel meeles oli ja eks hakkan ka personaalseid tänusõnu saatma, neile kellele pole seda veel teha jõudnud! Tänud, mu maailma parim pere ja maailma kallimad sõbrad! Olete mulle väga tähtsad, olenemata sellest, kus teie või mina parasjagu olen!

nr 40 ja 41

Teisipäeva hommikust saadik tegelesin oma kleidiga – kõigepealt tuli välja lõigata tükid, mis veel lõikamata ja siis tegeleda traageldamisega. Peale väikeste kodutööde nagu veidi koristamist ja nõudepesu ega ma muud suurt teha jõudnudki. Õhtul istusime Jeniga ja lobisesime, kuni Marcus netti kasutas ja siis läks Jen magama ja mina istusin kuni kella 2ni netis.
Kolmapäev kulus põhiliselt minu uue kleidi traageldamisele ja õmblemisele. Hommikul ärkasime varakult ja hakkasime sebima Jeniga. Õmblesime kuni Jen pidi kodust mõneks tunniks ära minema ja sinnamaale see jäigi. Kahjuks siis ette ruttavalt öeldes me ei jõudnud Jeni sünnipäeva kinki mulle ehk uut kleiti õigeks ajaks valmis. Siis käisin itaallasega pizzat söömas ja veini joomas ja jõudsin jällegi hilisel tunnil koju.