nr 30 ja 31

Laupäeva hommikul oli Jen tööl, mina tõusin üles ja tokerdasin siin niisama. Siis helistas Jen, et lähme täna Cronulla randa, mis on üks Marcuse lemmikrandu. Sõit sinna meie juurest on umbes tund aega ehkki see on lihtsalt teine Sydney linnaosa. Rand oli ilus, aga mulle isiklikult meeldib siiski Manly rohkem. Vedelesime seal mõnda aega, mina käisin mööda veepiiri jalutamas ja sisi läksime ühte aasia toidukohta laksat sööma. Laksa on põhimõtteliselt vedel kaste, mis lihtsalt maitseb hästi. Kuna õhtu oli soe otsustasime seda pargipingil süüa. Peale seda läksime Gloria Jeansi kohvi jooma ja varsti ühinesid meiega ühed Marcuse tuttavad nö kasu-vanavanemad. Ehk üks vanem abielupaar, kellega nad kunagi tänaval tuttavaks said ja kuna kõik saksast pärit, siis avastasid üksteist. Ajasime nendega juttu. Nad olid just paar aastat tagasi käinud Moskvas, St. Peterburis ja Tallinnas ja Helsingis niiet meil oli millest rääkida.
Peale kohvitamist läks Marcus nendega jutustama ja meie Jeniga läksime ranna lähedale baari kokteile jooma. Siis tuli Marcus meie juurde tagasi ja sõitsime kodukanti. Kuna midagi targemat teha polnud ja ma ei tahtnud küll veel koduseinte vahele tulla – läksin Marconi klubisse. Istusin seal ja jõin drinki kui minu juurde astusid kaks lühikest itaallast, vanad kui maakera aga üks oli päris tore. Niiet istusin seal ja lobisesin nendega. Siis läksime veel ühte teise klubisse Cabramattas, mis samasugune vabaaja koht nagu Marconi, aga seal oli vähemalt laupäeva õhtu puhul disko, niiet midagigi elavamat. Nii me siis astusime sinna sisse mina pikk blond telemast ja kaks õlani itaallast mind turvamas :D. See pidi tõeliselt naljakas vaatepilt olema. Istusime seal, isegi keerutasime jalga ja kell 2 kui seal pidu otsa sai tulime tagasi Marconi klubi juurde. Üks itaallane läks minema ja teine (normaalsem) tassis mu veelkord sisse kohvi jooma. Ja siis oli aeg koju tulla. Leppisime kokku, et ta näitab mulle reedel kesklinnas parimaid pidutsemiskohti.
Pühapäev algas juba võrdlemisi vara, sest tahtsime Manly randa uuesti minna. Tee peal viisime Jeni ema juba oma sõbranna Ulla juurde ja lubasime sealt rannast tulles uuesti läbi minna. Sõitsime üle Harbour Bridge ja ilm oli super ilus. Kõigepealt sõitsime Manly beachi poolsaare tippu, selle koha nimi on North Head (põhjatipp), kust avaneb super vaade Sydneyle. Jõime seal ühe kohvi ja nautisime vaadet. Siis mäe otsast jälle alla. Manly beachi seda osa kus eelmine kord turnimas käisime nimetatakse Shelley beachiks. Läksime sinna, mina viskasin ennast päikesekätte siruli seni kuni Jen ja Marcus mäe/künka otsas turnimas käisid. Võiksin juba olla neegerpruun, kui siin päevitamine nii ohtlik poleks. Ma ei tea enam, kas olen juba rääkinud, aga austraalia kohal laiub suur osooni auk ja nahavähi tekkeks pole siin palju vaja. Seega ei tohi siin ilma päevituskreemita isegi aknast välja vaadata. Seega ei ole mul ka erilisi jälgi päikese võtmisest. Aga siis tulid Jen ja Marcus oma ringkäigult tagasi ja me läksime Ulla juurde. Ulla on ka taanlane ja tema mees Tony maltalt pärit. Neil on neli last – kõik umbes minust aasta kuni 5 vanemad. Aga kõik olid väga toredad. Osalesin esimest korda kohalikul grillimisel. Gaasi grillil tehti vorstikesi ja kana ja maisi. Fooliumis küpsetatud maisitõlvik oli tõesti väga hea. Istusime seal peaaegu kuni kella 8ni ja siis tulime koju. Istusin veel arvutis ja siis tuttu.