nr 24 ja 25

Pühapäev nagu tavaliselt oli laisklemise päev. Ei teinud midagi tarka, istusin arvutis, ilm oli imelik, vahepeal sadas ja vahepeal paistis päike. Väljas midagi teha ei saanud ja toas midagi teha ei olnud. Niisiis vedelesin niisama – vahepeal käisin poes ja siis tegin süüa ning sellega oligi kogu mu päeva asjalikkus lõppenud. Õhtul läksin suht vara voodisse, sest esmaspäev on ju ekskursiooni päev.
Päev 25, ehk ekskursiooni päev Sydney kesklinna algas juba kell 7 kui üles tõusime, sättisime end valmis, tegime võileivad kaasa ja läksime Jeni ema juurde. Siis sõitsime autoga Cabramattasse, jätsime auto sinna ja sõitsime roninga Circular Quay peatusesse, mis on nii rongi, bussi kui ka paatide peatus. Pealegi on see suht ooperimaja lähedal. Vaatasime, et meie paadini Manly’sse on veel 20 minutit aega, niiet läksime võtsime jäätiseputkast nimetusega Royal Copenhagen (kuninglik Kopenhaagen) oma jäätised, mida pildipeal ka sööme ja suundusime paati. Sõitsime umbes pool tundi praami peal ja jõudsime Manlysse. See on nö jõukamate linnaosa Sydneys, mis asub poolsaarel, mida ümbritsevad imeilusad helesinise veega rannad. Jalutasime seal mööda rannaäärt ja jõudsime ühe kivikalju juurde (vt ka pilti), sinna kalju peale olid väga lahedad astmed tehtud, et saaks sinna ringi peale teha ja vaadata sealt avanevat ilusat vaadet. Niisiis turnisime seal. Jõudsime tagasi alla ja otsustasime, et nüüd on aeg kala ja tsipse (fish and chips) süüa. See oli siis minu elu ametlik esimene fish&chips . Polnud seal nii head midagi – tavaline paneeritud valge kala ja mitte kõige paremad friikad – aga no kui juba värskeõhu mürgitus on kõhu väga tühjaks teinud, siis maitses seegi väga hästi. Mu väikevenna vist elakski ainult Manly rannas, sest seal on konstantne tuul ja ideaalne ilm lohetamiseks.
Siis läksime uuesti praami peale ja sõitsime linna tagasi. Kuna Syndey on vee ääres siis kesklinnas on veeliiklus väga tihe – Jen tuli koju tagasi, sest tal oli kõhutantsu trenn ja meie jäime Elleniga veel kesklinna. Sõitsime veel ühe tiiru ühe paadiga, mis käis väikestes sadamates ja siis võtsime teise paadi, mis viis meid Roosi lahe peatusse (Rose Bay). Kuna meil oli päevapilet – siis võisime nii palju praamide, busside ja rongidega ringi sõita kui ise tahtsime. Sõitsime Rose Baysse peaaegu päikeseloojangu ajal. Siis otsustasime, et tuleme sealt tagasi bussiga, järgmine suund Kings Crossi, mis on ka üks linnaosa ja sealt edasi rongiga Bondi linnaossa. Raudteejaamast bussiga Bondi randa. See oli imeilus, muidu oli pime, aga täiskuu paistis, ilm oli soe, lained lõid vastu randa ja istusime lihtsalt liivale ja jõime topsikese veini, mis meil kaasas käis. Lõpp-mõnus.
Siis istusime bussi peale, mis meid kohe sinna samasse Circular Quay’sse viis, kus sõitsime rongiga pea-raudteejaama ja sealt järgmise rongiga koju. Jen tuli meile Cabramatta rongijaama vastu ja kell oli juba pool 10, niiet oli pikk, toimekas ja mõnus päev.
Tegime muidugi mustmiljon pilti ooperimajast ja ka Manly rannast. Koju jõudes olin nii väsinud, et kukkusin kohe jalapealt. Võin öelda, et 15. september 2008 armusin mina Sydneysse. See on nii mõnus linn, ehkki ta on hiigelsuur, no seal elab ainult 4 miljonit inimest, aga tegelikult on see lihtne ja sõbralik. Sain eile väga palju aimu, kuidas seal üksi ringi liigelda ja see pole üldse keeruline. Ma arvan, et siin meie väikeses linnaosas on oluliselt lihtsam segadusse sattuda ja eksida kui seal, kus kõik sildid näitavad täpselt mida tegema peab või kuhu minema. Superilus ja mõnus.