nr 19

Teisipäev möödus asjalikult. Hommikul tegin aias tööd, sain päris palju tehtud, siis tulin toimetasin toas, tõmbasin tolmuimejaga toad üle ja pesin nõusid, sõin lõunat. Jen tuli koju – istusime mõlemad lihtsalt vaatasime üksteisele otsa, et teeks midagi asjalikku või ei – ise ka ei tea, niisiis otsustasin, et lähen teen veel väljas tööd ja Jen tuli varsti mulle ka järgi – rapsisime siis aias, kuni vanasõna hakkaski kehtima, hooletus ees õnnetus taga – astusin ühe lollaka oksa peale, mis mul läbi sussi tuli ja minu pisikesse jallukesse augu tegi. Peale seda oli meie tööpäevaga ühel pool – läksin vanni, mõnulesin seal ja siis läksin viskasin pikali, magasin kella 9ni, tõusin üles, lugesin natuke raamatut ja tudusin edasi. Minu jalaga pole hullu midagi lahti, lihtsalt haav, mille eest nüüd natuke hoolitsema peab, sest talla all on väga hea koht, kus põletikku saada. Olen siiski elus :D ja uskuge mind – mitte keegi teine ei oleks seda oksa sealt aiast üles leidnud – nagu ikka olen osav ja täpne :D. Seega oli teisipäeval suht varajane lõpp minu jaoks.
Natukene ka minu plaanidest järgnevaks nädalaks. Reedel lähen Jeni emale korra appi ja siis lähme koos siia suht lähedale Cabramattasse, mis on rohkem nö aasialaste poolt hõivatud Sydney linnaosa. Ja nädala alguses läheme Sydney kesklinna vaatamisväärsuste tuurile. Tal õnneks hetkel puhkus ja pole palju enda ajaga peale hakata, niiet tutvustab mulle elu, kuna Jenil tänu töötamisele selleks palju aega ei ole. Ja laupäeval äkki läheme jälle Jeniga välja. Niiet elu hakkab vaikselt huvitavamaks muutuma.