Nr 16 ja 17

Laupäeva kasutasin jällegi sajaga ära – tõusin kell 12, niisama koperdasime siin maja peal ringi – vihma jälle sadas, õues ka midagi teha ei saanud. Niisiis tuli aega parajaks teha, kuni sai õhtu põhilise sündmuse juurde asuda – nimelt mind viidi kodust välja. Issand kui tore, mõtlesin, et ma ei tule tükk aega enam koju, aga näed juba hommikul kell 4 olin tagasi. Nimelt käisime Jeni töökaaslaste koosviibimisel. Seal polnud küll palju rahvast, aga need kes olid, olid toredad ja sõbralikud. Niisiis seal ka põhilised pildid tehtud, mis täna üles riputasin. Meil oli seal tõesti vahva, võtsime omad joogid kaasa nagu kästud ja Marcus oli kaine rool, ehkki me polnud siit sugugi kaugel. Peo jaoks oli renditud siin lähedal olev community center, ehk siis nö kogukonna keskus, ehk siis hoone, kus tehakse igasugu koosviibimisi ja koolitusi ning üritusi. Nende üks mees-medõde on nädalavahetustel DJ ja tema siis lasi igasugust erinevat muusikat. Tantsisime ja suhtlesime inimestega – mõnus. See oli esimene õhtu, kus tõesti kuud nägin oma silmaga siramas. Mõtlesin juba, et siin polegi kuud :D. Kuna meie maja on suht augus teiste majade vahel siis vähemalt siin pole ma küll erilisi elumärke kuust näinud. Ega ma pole muidugi eriti otsinud ka. Jen otsustas siis koju tulla ja meie Marcusega läksime veel siia Marconi spordikeskusesse dringile – see on nädalavahetustel kella 4ni lahti, inimesed tulevad sinna kokku ja vaatavad sporti suurelt ekraanilt. Seal pidi ka nädalavahetustel elav muusika olema, aga meie jõudsime sinna kell 1 öösel, niiet siis ei esinenud seal enam küll kedagi. Istusime siis seal ja meie juurde tulid mingid serblased lihtsalt lobisema. Muidugi õhtu lõpuks olin sunnitud ühel neist „südame murdma“, sest ta oli nii veendunud, et ta minusse ära armus :D. No tõesti tõesti – ise oli kole kui öö. Marcus lahkus juba varem ja ma jäin nendega sinna veel lobisema ja varsti tulin ka ise koju. Õnneks see siin nii lähedal,e t polnud mingi vaev jala koju tulla – no meie aiast näeb selle maja katust kus olime. Niiet laekusin koju kell 4 ja täna hommikul ärkasin muidugi meeldiva peavaluga, sest veini juua õhtuläbi seda paraku põhjustab. Jen ja Marcus käisid mingites poodides ja siis lõunapaiku käisime selles samas pargis, millest just kirjutasin. See on tõeliselt lahe – kahjuks oli mul fotoka aku tühi, niiet see jäi koju laadima, aga ükspäev kindlasti lähen sinna rattaga sõitma siis teen ka pilte. See on tõesti ilus ja inimesed tulevad sinna peredega ja sõpruskondadega pikniku pidama ja lihtsalt ennast mõnusalt tundma. Seal on ehitatud pingid ja vetsud ja kraanikausid. Pargivaht sõidab kogu aeg ringi, vaatab, et kõik oleks ok – see on lahe. See on tõeliselt suur ala niiet eks ma siis varsti varustan teid piltidega sellest. Ünneks oli täna ilm ilus, aga kohe kui päike pilve taha läheb on ikkagi jahe. Siis tulime koju. Nüüd oleme pesu pesnud ja kuivama pannud ja nõusid pesnud. Jen läks ema kasse toitma, sest ta ema on mingi sõbrannaga viimase suvilas ja tuleb alles homme. Ega tänaseks polegi midagi uut ja huvitavat rohkem. Jenil homme veel vaba päev enne kui ta jälle tööle läheb, niiet eks me siis vaata, mis homme teeme. Uute kirjutamisteni!