nr 8 ja 9

Heips!!!

Olen tagasi lainel. Mitte, et ma oleksin kusagil ära käinud, aga eile oli nii palju sebimist, et lihtsalt ei suutnud enam õhtul kirjutada. Niisiis, nr 8 ehk reedene päev. ärkasime hommikul jälle vara, et olla asjalikud ja palju jõuda. Pigem olid need muidugi Jeni asjad, mida ajasime, sest tal seoses kolimisega vaja igasuguseid aadressi muudatusi jm sarnast staffi teha. Meil Eestis käivad asjad ikka poole lihtsamini. Siin jooksevad inimesed postkontorisse oma üüri ja elektri arveid näiteks maksma ja ma ei räägi sugugi vanadest inimestest, kes pole harjunud internetiseerunud maailmaga, ka noored teevad seda. Interneti ühendusega on siinpool maakera ka nii nagu ta on. Kui meil eestis on siiamaani veel juhe seinas üks kiiremaid ja usaldusväärsemaid vahendeid, siis siin pidi see liiga aeglane olema, niiet meie kasutame siin nö mobiilset interneti ehk siis põhimõtteliselt wifit, millel on kindel hulk infot kindla raha eest. Niiet ühesõnaga eesti jälle ruulib internetiseerituse tõttu!!!
üleüldse jooksevad nad igasugu kontorite vahet jube palju - näiteks neil ei ole sularaha sissemakse automaate. Mina ei käi eestis aasta aja jooksul ka nii paljudes "ametiasutustes" kui siin kuuga käiakse. ma ei tea, kust nad võtavad selle aja. Siin on küll interneti pank olemas, aga see on võrreldes meie omaga ikka primitiivne. pole ime et nad oma arveid parem postkontoris maksavad. Internetipõhine maailm on vähemalt üks hea külg, mis eesti kohta leidnud olen :D
Niiet eile jooksime jälle päev otsa ringi. Õhtul Jen tegi pizzat õhtusöögiks ja mina samal ajal laadisin sellesse vanurisse, millega siin teile kirjutan Norton antiviirust. Ja kuna see võttis, selles niigi aeglases arvutis hiigel aja siis ei olnudki enam kirjutamisaldis.
nr 9
Täna, laupäeval, ärkasime jälle hommikul vara, sest Jenil oli vaja arsti juurest, mingi imeliku (p.s ei olnud rasedus) testi tulemused kätte saada - seejärel läksime ta ema juurde hommikukohvile ja koos tema emaga iganädalasele laupäevasele laadale. Ostsime sealt jälle suure hulga igasugust värsket kraami (tomatid, brokoli, lillkapsas, seller, avokaado jne). Seal on kogu värske kraam veel värskem, kui suurtes poodides asuvad puu ja juurvilja poed ning odavam ka. Ostsime omale koju ka kolm potti kevadisi tulpe - ärme unusta, et esmaspäeval hakkab meil siin ametlikult kevad. ja veel väga lahedad kannikesed - Jen ostis omale topeltõielise oranzi, mis pole pooltki nii lahe kui minu oma - teen homme ka pilte, aga minu kannikesel on punased roosi-õied - need näevad tõesti välja nagu roosi õied. ja see ei ole kunstlill - see ongi päris nii. Peale turu ja toidupoe tiiru tulime koju ja hakkasime aias sahmima - panen oma enne ja pärast pildid ka homme üles. Jen ja Marcus aitasid, mul nende oma asjad välja sortida ja siis mina tegelesin muru/rohu eemaldamise töödega järgmised neli tundi. unustasin ennast õue :). Jen käis vahepeal veel oma ema juures ja siis nad tulid siia, ning Jeni ema õpetas meile kuidas karri-kana teha. Sõime õhtusöögiks karri-kana riisiga ja värsket salatit ning magustoiduks maasikaid jäätisega. Seda pean küll ütlema, et maasikad on siin küll magusad, aga mitte nii head, kui ikka meil peenra pealt korjatud. Nagu ikka on ka siin suured maasikaistandused ja need pole kunagi nii head kui kodus.
Nüüd siis minu tundmustest ja tunnetustest, millest eile kirjutama pidin. Ega polegi suurt mingit tunnet, et oh nüüd ma olen austraalias. Ainult kui mõtlema hakata, kui kaugel me siin oma saarega ülejäänud maailmast oleme siis on naljakas. Ma arvan, et praegu oli kõige parem aeg siia tulemiseks, sest hetkeste temperatuuridega aklimatiseerumine läheb täiesti märkamatult. Muidugi ma tõeliselt naudin kogu seda päikest, mida eestis ei saa eriti - tunnen kuidas mul on oluliselt rohkem energiat tänu sellele.
Esimene päev oli naljakas olla, sest esiteks olin pea 24h vait olnud ja vastanud vaid stjuardesside küsimusele kohvi või teed - ainult "kohvi" - teiseks olin reisist väsinud ja järsku rääkisid kõik iseenesest mõistetavalt inglise keelt. Teine päev oli juba parem - olin võtnud teadmiseks, et nüüdsest on mu põhiline keel inglise keel. Muidugi harjumatu oli alguses ka see, et kõik inimesed räägivadki omavahel inglise keeles. See on ju mu esimene reis päris inglise keelt kõnelevasse riiki. Siiamaani olin harjunud, et minuga räägitakse ikka inglise keeles, aga teised inimesed omavahel eriti poodides räägivad ju "omas keeles" nt taani ja saksamaa - aga siin ma polegi päris turist ja abitu - saan ise oma küsimused esitatud. Kuna siin on nii palju välismaalasi ja erinevaid aksente siis mina tundun suhteliselt kohalik. Pealegi pole mul nii eksootilist välimust, mille peale kõik küsiksid et kust sa pärit oled - näen täiesti tavaline valge austraallane välja. muidugi päris austraallase tunneb tema aksendi poolest kohe ära - nad räägivad tõesti lahedalt. Siin on hästi palju aasialasi muidugi. Aga kõik inimesed on meeltult sõbralikud ja naeratavad nagu juba ka eelnevalt mainitud. Siinselt klienditeeninduselt oleks eestil küll mida õppida. Poodi minnes ei vaadata sind kui segavat faktorit msnile või ristsõnadele vaid on tunne nagu nad just sind ongi terve päeva oodanud. Lahe!
muide veel üks tähelepanek - päike liigub neil ka vales suunas - see oli küll imelik esialgu. Kõige parem on see, et hakkan vaikselt leppima mõttega, et nad sõidavad valel pool teed - peaaegu juba tuleb välja, et teed ületades peab valele poole vaatama. Vähemalt esimese nädalaga pole must üle sõidetud, aga ärme igaks juhuks enne õhtat veel hõisklema kipu :)
Tänaseks head minu ööd ning homsete pildi ja jutu täiendusteni!!!