Heips!!!
Olen tagasi lainel. Mitte, et ma oleksin kusagil ära käinud, aga eile oli nii palju sebimist, et lihtsalt ei suutnud enam õhtul kirjutada. Niisiis, nr 8 ehk reedene päev. ärkasime hommikul jälle vara, et olla asjalikud ja palju jõuda. Pigem olid need muidugi Jeni asjad, mida ajasime, sest tal seoses kolimisega vaja igasuguseid aadressi muudatusi jm sarnast staffi teha. Meil Eestis käivad asjad ikka poole lihtsamini. Siin jooksevad inimesed postkontorisse oma üüri ja elektri arveid näiteks maksma ja ma ei räägi sugugi vanadest inimestest, kes pole harjunud internetiseerunud maailmaga, ka noored teevad seda. Interneti ühendusega on siinpool maakera ka nii nagu ta on. Kui meil eestis on siiamaani veel juhe seinas üks kiiremaid ja usaldusväärsemaid vahendeid, siis siin pidi see liiga aeglane olema, niiet meie kasutame siin nö mobiilset interneti ehk siis põhimõtteliselt wifit, millel on kindel hulk infot kindla raha eest. Niiet ühesõnaga eesti jälle ruulib internetiseerituse tõttu!!!
üleüldse jooksevad nad igasugu kontorite vahet jube palju - näiteks neil ei ole sularaha sissemakse automaate. Mina ei käi eestis aasta aja jooksul ka nii paljudes "ametiasutustes" kui siin kuuga käiakse. ma ei tea, kust nad võtavad selle aja. Siin on küll interneti pank olemas, aga see on võrreldes meie omaga ikka primitiivne. pole ime et nad oma arveid parem postkontoris maksavad. Internetipõhine maailm on vähemalt üks hea külg, mis eesti kohta leidnud olen :D
Niiet eile jooksime jälle päev otsa ringi. Õhtul Jen tegi pizzat õhtusöögiks ja mina samal ajal laadisin sellesse vanurisse, millega siin teile kirjutan Norton antiviirust. Ja kuna see võttis, selles niigi aeglases arvutis hiigel aja siis ei olnudki enam kirjutamisaldis.
nr 9
Täna, laupäeval, ärkasime jälle hommikul vara, sest Jenil oli vaja arsti juurest, mingi imeliku (p.s ei olnud rasedus) testi tulemused kätte saada - seejärel läksime ta ema juurde hommikukohvile ja koos tema emaga iganädalasele laupäevasele laadale. Ostsime sealt jälle suure hulga igasugust värsket kraami (tomatid, brokoli, lillkapsas, seller, avokaado jne). Seal on kogu värske kraam veel värskem, kui suurtes poodides asuvad puu ja juurvilja poed ning odavam ka. Ostsime omale koju ka kolm potti kevadisi tulpe - ärme unusta, et esmaspäeval hakkab meil siin ametlikult kevad. ja veel väga lahedad kannikesed - Jen ostis omale topeltõielise oranzi, mis pole pooltki nii lahe kui minu oma - teen homme ka pilte, aga minu kannikesel on punased roosi-õied - need näevad tõesti välja nagu roosi õied. ja see ei ole kunstlill - see ongi päris nii. Peale turu ja toidupoe tiiru tulime koju ja hakkasime aias sahmima - panen oma enne ja pärast pildid ka homme üles. Jen ja Marcus aitasid, mul nende oma asjad välja sortida ja siis mina tegelesin muru/rohu eemaldamise töödega järgmised neli tundi. unustasin ennast õue :). Jen käis vahepeal veel oma ema juures ja siis nad tulid siia, ning Jeni ema õpetas meile kuidas karri-kana teha. Sõime õhtusöögiks karri-kana riisiga ja värsket salatit ning magustoiduks maasikaid jäätisega. Seda pean küll ütlema, et maasikad on siin küll magusad, aga mitte nii head, kui ikka meil peenra pealt korjatud. Nagu ikka on ka siin suured maasikaistandused ja need pole kunagi nii head kui kodus.
Nüüd siis minu tundmustest ja tunnetustest, millest eile kirjutama pidin. Ega polegi suurt mingit tunnet, et oh nüüd ma olen austraalias. Ainult kui mõtlema hakata, kui kaugel me siin oma saarega ülejäänud maailmast oleme siis on naljakas. Ma arvan, et praegu oli kõige parem aeg siia tulemiseks, sest hetkeste temperatuuridega aklimatiseerumine läheb täiesti märkamatult. Muidugi ma tõeliselt naudin kogu seda päikest, mida eestis ei saa eriti - tunnen kuidas mul on oluliselt rohkem energiat tänu sellele.
Esimene päev oli naljakas olla, sest esiteks olin pea 24h vait olnud ja vastanud vaid stjuardesside küsimusele kohvi või teed - ainult "kohvi" - teiseks olin reisist väsinud ja järsku rääkisid kõik iseenesest mõistetavalt inglise keelt. Teine päev oli juba parem - olin võtnud teadmiseks, et nüüdsest on mu põhiline keel inglise keel. Muidugi harjumatu oli alguses ka see, et kõik inimesed räägivadki omavahel inglise keeles. See on ju mu esimene reis päris inglise keelt kõnelevasse riiki. Siiamaani olin harjunud, et minuga räägitakse ikka inglise keeles, aga teised inimesed omavahel eriti poodides räägivad ju "omas keeles" nt taani ja saksamaa - aga siin ma polegi päris turist ja abitu - saan ise oma küsimused esitatud. Kuna siin on nii palju välismaalasi ja erinevaid aksente siis mina tundun suhteliselt kohalik. Pealegi pole mul nii eksootilist välimust, mille peale kõik küsiksid et kust sa pärit oled - näen täiesti tavaline valge austraallane välja. muidugi päris austraallase tunneb tema aksendi poolest kohe ära - nad räägivad tõesti lahedalt. Siin on hästi palju aasialasi muidugi. Aga kõik inimesed on meeltult sõbralikud ja naeratavad nagu juba ka eelnevalt mainitud. Siinselt klienditeeninduselt oleks eestil küll mida õppida. Poodi minnes ei vaadata sind kui segavat faktorit msnile või ristsõnadele vaid on tunne nagu nad just sind ongi terve päeva oodanud. Lahe!
muide veel üks tähelepanek - päike liigub neil ka vales suunas - see oli küll imelik esialgu. Kõige parem on see, et hakkan vaikselt leppima mõttega, et nad sõidavad valel pool teed - peaaegu juba tuleb välja, et teed ületades peab valele poole vaatama. Vähemalt esimese nädalaga pole must üle sõidetud, aga ärme igaks juhuks enne õhtat veel hõisklema kipu :)
Tänaseks head minu ööd ning homsete pildi ja jutu täiendusteni!!!
Saturday, August 30, 2008
Thursday, August 28, 2008
nr 7
Heihopsti minu neljapäevasest hilisööst,
Üks päev jälle linnulennul läinud. Hommikul ärkasin juba kell 8. Jen käis oma ema sõbranna matustel ja mina samal ajal tegin ennast kasulikuks koristades (üldkasutatavaid ruume ja oma tuba) ja lõunat valmistades. Pesin isegi oma toa akna ära, niiet kui homme ka asjad enam vähem sätitud saan, siis võin esimesed pildid oma toast üles riputada. Kui Jen ja ta ema siia jõudsid sõime lõunat ja siis nagu ikka läksime Jeniga poodlema. Ja suutsime jälle ennast kolmeks tunniks kaubanduskeskusesse unustada. Sain omale ka uue telefoni ja Austraalia numbri - niiet olen jälle kahe telefoni omanik - oligi juba imelik nädal aega ainult ühe telefoniga ringi joosta. Minu kohalik nr on +61 406 573 782 (p.s eestist on ikka targem mulle eesti nr peale smse saata) ja mul on nüüd uus nupsik klapiga Nokia telefon, mis teeb ka pilti. ja see oli oi oi kui palju odavam, kui eestis. sama oli ka mälupulgaga, mida mul on vaja, et fotokaga tehtud pilte säilitada. niiet vähemalt elektroonika on siin odavam kui eestis. Vaatan ka ringi ja kui töö leian ja raha üle jääma hakkab, ehk muretsen omale päris oma läpaka ka. Ja telefon on tarvilik ka töö otsimise juures. Täna olen jälle kiivalt uuematel kuulutustel silma peal hoidnud ja cv-sid saatnud. Ei ole hullu - olen ju alles paar päeva kandideerinud aga muidugi töökuulutusi on siin suht palju ja igasuguseid. Täna nimelt sain jälle aru kui ebapiisavate töökogemustega ma olen - kuulutus oli võileivategijaks/burgeriküpsetajaks ja võta näpust - nad nõudsid kogemust. Niiet eestis ei saa ma MacDonaldsisse, sest ma ei oska vene keelt ja siin, kus keel pole probleemiks ei saa minust burgeriküpsetajat, sest mul puudub kogemus - no tule taevas appi - ja mina veel mõtlesin, et ma olen mitmekülgne, ilus,tark ja osav. tutkit Fedja!!!
niiet täna on päris produktiivne päev olnud.
loodan, et sain tänase eluolu rubriigi minu tööotsingutest kätte ja homme plaanin teile oma tundmustest ja tunnetustest siinpool maakera rääkida.
Ilusaid unenägusid mulle - head õhtut teile!!!!
Üks päev jälle linnulennul läinud. Hommikul ärkasin juba kell 8. Jen käis oma ema sõbranna matustel ja mina samal ajal tegin ennast kasulikuks koristades (üldkasutatavaid ruume ja oma tuba) ja lõunat valmistades. Pesin isegi oma toa akna ära, niiet kui homme ka asjad enam vähem sätitud saan, siis võin esimesed pildid oma toast üles riputada. Kui Jen ja ta ema siia jõudsid sõime lõunat ja siis nagu ikka läksime Jeniga poodlema. Ja suutsime jälle ennast kolmeks tunniks kaubanduskeskusesse unustada. Sain omale ka uue telefoni ja Austraalia numbri - niiet olen jälle kahe telefoni omanik - oligi juba imelik nädal aega ainult ühe telefoniga ringi joosta. Minu kohalik nr on +61 406 573 782 (p.s eestist on ikka targem mulle eesti nr peale smse saata) ja mul on nüüd uus nupsik klapiga Nokia telefon, mis teeb ka pilti. ja see oli oi oi kui palju odavam, kui eestis. sama oli ka mälupulgaga, mida mul on vaja, et fotokaga tehtud pilte säilitada. niiet vähemalt elektroonika on siin odavam kui eestis. Vaatan ka ringi ja kui töö leian ja raha üle jääma hakkab, ehk muretsen omale päris oma läpaka ka. Ja telefon on tarvilik ka töö otsimise juures. Täna olen jälle kiivalt uuematel kuulutustel silma peal hoidnud ja cv-sid saatnud. Ei ole hullu - olen ju alles paar päeva kandideerinud aga muidugi töökuulutusi on siin suht palju ja igasuguseid. Täna nimelt sain jälle aru kui ebapiisavate töökogemustega ma olen - kuulutus oli võileivategijaks/burgeriküpsetajaks ja võta näpust - nad nõudsid kogemust. Niiet eestis ei saa ma MacDonaldsisse, sest ma ei oska vene keelt ja siin, kus keel pole probleemiks ei saa minust burgeriküpsetajat, sest mul puudub kogemus - no tule taevas appi - ja mina veel mõtlesin, et ma olen mitmekülgne, ilus,tark ja osav. tutkit Fedja!!!
niiet täna on päris produktiivne päev olnud.
loodan, et sain tänase eluolu rubriigi minu tööotsingutest kätte ja homme plaanin teile oma tundmustest ja tunnetustest siinpool maakera rääkida.
Ilusaid unenägusid mulle - head õhtut teile!!!!
Wednesday, August 27, 2008
nr 6
Kolmapäev on möödunud märkamatult, kuna tõusin üles alles kell 12 - ei tea kust ma selle une võtan, sest magama läksin küll kell pool 2 aga ikkagi. Kui ma õues hommikukohvi jõin tuli Jen juba poetiirult, tema sõi lõunat ja mina hommikust ning siis läks ta tööle ja mina jalutasin kaubanduskeskusesse Stockland, mis on meie juurest umbes poole tunni jalutuskäigu kaugusel. Ilm oli küll ilus päikeseline, aga suht tuuline ca 18 kraadi. jalutamiseks super. Siis unustasin ennast esimese asjana umbes tunniks ajaks raamatupoodi ja ostsin kaks alla hinnatud tõsielu raamatut, eks siis kommenteerin kui need läbi loen. siis käisin veel tutvumas kaubavalikuga, et kus mida müüakse, et kui midagi vaja siis enam vähem tean, kust otsida. Siis käisin veel toidupoes ja oligi kolm tundi märkamatult möödunud.
Tagasi teel arvasin, et leidsin lühema tee koju, aga lõpuks osutus see siiski pikemaks teeks, aga vähemalt leidsin kodu üles ja jalutuskäik oli korralikult pikk :D.
Siis sõin ja hakkasin raamatut lugema, ja muidugi jäin tukkuma kuni Jen tuli töölt koju ja me lobisesime ja nüüd tema läks tuttu ja mina olen jällegi siin.
Neile, kes veel täpselt sotti pole saanud, siis hetkel puhkan tööd otsides. Siis kui tööd saan, siis mine tea palju puhkamiseks jääb.
aga tänases Eluolust rubriigis röögin kaubandusest, sest seda olen tänu shopahoolikust Jenile kõige rohkem siin kogenud. Mulle meeldib see, et siin on nii suuri kaubanduskeskuseid, kui ka väikeseid poode täis tänavaid. Ja poed on täis kõige erinevamat kaupa - muidugi on ka selliseid keti poode nagu meil näiteks A&G või Jysk, aga suuremas osas on siiski ääretult erinev kaup. Täna leidsin toreda poe Big W, kus on igas suuruses ja igasuguseid riideid. seal müüakse muidugi kõike muud ka - nagu meie prismad või hüper rimi - ainult piima ja leiba sealt ei saa. Muidu kõike käterättidest ja lastemänguasjadest telekate ja pesupulbriteni. Muide kohalike standardite järgi pole ma üldse suur :D. Muidugi inimesed ei ole siin sellised, nagu Ameerikas, aga nad on üsna kopsakad. Samas mulle meeldib see, et nad käivad ilusti riides, mitte ainult dressides ja tossudes. Eks näeb selliseidki, aga suuremas osas on nad ikkagi nö mustad püksid või teksad ja mõni ilus top. Muidugi topide valik on siin üüratu. Siin ei ole nii, et kui moes on maika siis poes, mitte midagi peale maikade ei müüdagi. Siin on tõesti igale suurusele ja maitsele vastavalt. Niiet kaubanduskeskused siin on toredad asjad.
Aga nüüd uuesti raamatut lugema ja siis tuttu!
Homseni
Tagasi teel arvasin, et leidsin lühema tee koju, aga lõpuks osutus see siiski pikemaks teeks, aga vähemalt leidsin kodu üles ja jalutuskäik oli korralikult pikk :D.
Siis sõin ja hakkasin raamatut lugema, ja muidugi jäin tukkuma kuni Jen tuli töölt koju ja me lobisesime ja nüüd tema läks tuttu ja mina olen jällegi siin.
Neile, kes veel täpselt sotti pole saanud, siis hetkel puhkan tööd otsides. Siis kui tööd saan, siis mine tea palju puhkamiseks jääb.
aga tänases Eluolust rubriigis röögin kaubandusest, sest seda olen tänu shopahoolikust Jenile kõige rohkem siin kogenud. Mulle meeldib see, et siin on nii suuri kaubanduskeskuseid, kui ka väikeseid poode täis tänavaid. Ja poed on täis kõige erinevamat kaupa - muidugi on ka selliseid keti poode nagu meil näiteks A&G või Jysk, aga suuremas osas on siiski ääretult erinev kaup. Täna leidsin toreda poe Big W, kus on igas suuruses ja igasuguseid riideid. seal müüakse muidugi kõike muud ka - nagu meie prismad või hüper rimi - ainult piima ja leiba sealt ei saa. Muidu kõike käterättidest ja lastemänguasjadest telekate ja pesupulbriteni. Muide kohalike standardite järgi pole ma üldse suur :D. Muidugi inimesed ei ole siin sellised, nagu Ameerikas, aga nad on üsna kopsakad. Samas mulle meeldib see, et nad käivad ilusti riides, mitte ainult dressides ja tossudes. Eks näeb selliseidki, aga suuremas osas on nad ikkagi nö mustad püksid või teksad ja mõni ilus top. Muidugi topide valik on siin üüratu. Siin ei ole nii, et kui moes on maika siis poes, mitte midagi peale maikade ei müüdagi. Siin on tõesti igale suurusele ja maitsele vastavalt. Niiet kaubanduskeskused siin on toredad asjad.
Aga nüüd uuesti raamatut lugema ja siis tuttu!
Homseni
Tuesday, August 26, 2008
nr 5
Tere teisipäeva õhtut!
Minu tänane päev on olnud äärmiselt internetikeskne. Nagu paljud teist märkasid saatsin lõpuks ometi laiali info kust ja kuidas mu eluga ennast kurssi viia. Saatsin laiali hulga emaile, mida olen lubanud. Tegin Jeni ülevaatuse järel lõplikult korda oma CV ja sain valmis ka oma kaaskirja cv-le. Siis otsisin töökuulutusi ja olen ametlikult teinud algust oma cv-de saatmisega - nüüd ainult varbad risti. Kuna elame Sydney äärelinnas, siis hetkel pean apelsinikorjamise natukene edasi lükkama ja leidma mõne töö, mille kõrvalt oleks võimalik ka olukorda tundma õppida, et siis juba vaadata, mida edasi teha. Peaasi ju, et leiaks midagi, mis sisse tooks.
Täna tegin lõpuks kõigist meie kokku ostetud värsketest materjalidest salatit - oih väga hea tuli. Ja nii ongi suurem osa minu päevast möödunud arvuti taga ja kodus. Homme plaanin minna jalgrattaga ümbrust uurima. Enam vähem juba tean, kus suunas näiteks pood on - niiet katsun homme ise hakkama saada. Ja üksi jäävadki asjad paremini meelde, sest siis tuleb ise kaasa mõelda - Jeniga koos käies pole seda ju vaja sest tema teab, kuhu minema peab.
aga siis veel eluolust.
Põhiliselt liigeldakse siin siiski autodega. Ehkki võiks ju loota, aga siin on jalgratturitele veel vähem mõeldud kui meil eestis. Siin muidugi on kohustuslik kõigil kanda kiivrit, aga mingitest jalgratta teedest või valgusfooridest võib siin ainult unistada. Muidugi eelis ellu jäämiseks on laiad teed - ehkki nad sõidavad endiselt valel pool teed :D on neil vähemalt ruumi seda teha. Muidugi ringid on päris jubedad, sest vähe sellest, et nad sõidvad mööda ringi kella suunas, näitavad nad suunatuld kui nad ringile lähevad ja ka siis kui nad sealt maha tulevad ning muidugi on need minu jaoks valed suunatuled kah veel tagatipuks.
Ilm hakkab meil aina ilusamaks ja soojemaks minema niiet muutuge aina kadedamaks ;)
Kallid
Minu tänane päev on olnud äärmiselt internetikeskne. Nagu paljud teist märkasid saatsin lõpuks ometi laiali info kust ja kuidas mu eluga ennast kurssi viia. Saatsin laiali hulga emaile, mida olen lubanud. Tegin Jeni ülevaatuse järel lõplikult korda oma CV ja sain valmis ka oma kaaskirja cv-le. Siis otsisin töökuulutusi ja olen ametlikult teinud algust oma cv-de saatmisega - nüüd ainult varbad risti. Kuna elame Sydney äärelinnas, siis hetkel pean apelsinikorjamise natukene edasi lükkama ja leidma mõne töö, mille kõrvalt oleks võimalik ka olukorda tundma õppida, et siis juba vaadata, mida edasi teha. Peaasi ju, et leiaks midagi, mis sisse tooks.
Täna tegin lõpuks kõigist meie kokku ostetud värsketest materjalidest salatit - oih väga hea tuli. Ja nii ongi suurem osa minu päevast möödunud arvuti taga ja kodus. Homme plaanin minna jalgrattaga ümbrust uurima. Enam vähem juba tean, kus suunas näiteks pood on - niiet katsun homme ise hakkama saada. Ja üksi jäävadki asjad paremini meelde, sest siis tuleb ise kaasa mõelda - Jeniga koos käies pole seda ju vaja sest tema teab, kuhu minema peab.
aga siis veel eluolust.
Põhiliselt liigeldakse siin siiski autodega. Ehkki võiks ju loota, aga siin on jalgratturitele veel vähem mõeldud kui meil eestis. Siin muidugi on kohustuslik kõigil kanda kiivrit, aga mingitest jalgratta teedest või valgusfooridest võib siin ainult unistada. Muidugi eelis ellu jäämiseks on laiad teed - ehkki nad sõidavad endiselt valel pool teed :D on neil vähemalt ruumi seda teha. Muidugi ringid on päris jubedad, sest vähe sellest, et nad sõidvad mööda ringi kella suunas, näitavad nad suunatuld kui nad ringile lähevad ja ka siis kui nad sealt maha tulevad ning muidugi on need minu jaoks valed suunatuled kah veel tagatipuks.
Ilm hakkab meil aina ilusamaks ja soojemaks minema niiet muutuge aina kadedamaks ;)
Kallid
Monday, August 25, 2008
nr 4
tere hilisõhtut taas,
täna on olnud üsna produktiivne päev ja lisaks kõigele tõeliselt ilus päikesepaisteline ilm. Hommikul ärkasime 10 ajal, jõime hommikukohvi verandal, sõime puuviljasalatit, mille üheks tähtsamaks komponendiks oli minu korjatud greip :) ja läksime jala Jeni ema juurde, mis on meist umbes 15 min jalutuskäigu kaugusel. võtsime sealt jalgrattad, sõitsime koju tagasi, sest mingi mehaanik pidi tulema Jeni autot vaatama. peale seda läksime poodlema. Meil oli koju asju vaja ja käisime ühtlasi ka toidupoes. Hinnad on muudel asjadel ikka kallimad kui meil aga puu ja juurviljad on odavad see on hea. nt mandariinid ja avokaadod on alla 10eek kilo. sama kehtib muude grüünede kohta. peale kokku 3 tundi poodlemist tulime koju tagasi. Jenil oli kõhutantsu trenn, kuhu pidin algselt vaatajana kaasa minema, aga olin nii väsinud, et jäin parem koju pikutama. Siis tuli Marcus töölt ja ajas mu üles, et olukorda uurida, et kus Jen on jne. Siis ajasin, ennast ka üles, pesime Marcusega nõud ära - ta õpetas mulle austraalia moodi nõusid pesema - nimelt kuna siin suviti saab kaevudest vesi põhimõtteliselt otsa, siis tuleb ka nõusid pesta vett säästval reziimil st et lased kraanikausi vett täis, nühid nõud vahule ja siis kraanikausis loputad - ei mingit jooksva vee all pesemist - minu arvates lihtsalt õudne, aga eks ma pean sellega kuidagi elama õppima :).
ja siin ma nüüd jälle olen. Jen ja Marcus läksid juba magama. Mina vaatasin veel kohalikust ajalehest töökuulutusi ja tänane programm näeb ette veel ka kohaliku migratsiooni kodulehe kuulutusi.
aga lubasin täna kohalikust liiklusest kirjutada. Oi see on päris jube. Kõik mulle siiani lapsest saadik õpetatud on, kuidas mitte auto alla jääda on ühe hetkega vetsupotist alla uhutud. Nad sõidavad valel pool teed, nad istuvad autos valel pool, nad lähevad bussi peale valel pool teed ja isegi astuvad bussi valelt poolt. Nende bussipeatused äärelinnas kus mina elan, on lihtsalt post kõnnitee ja sõidutee vahelisel murul, ei mingit putkat, ei mingit betooni ega asfaldit. lihtsalt post keset ei midagit. hull lugu.
ja asi läheb veel eriti toredaks kui sa sõidad jalgrattaga - niikuinii sa ei saa aru, kuhu see buss keset ristmikku pöörama peaks ja siis sa koperdad ka seal veel oma jalgrattaga - õnneks paistab kohe kaugele, et ma olen segaduses turist, niiet nad on viisakad ja lasevad mu läbi :)
aga katsu sa veel kaubanduskeskuse maa-aluste parklatega elada - niikuinii sõidavad nad valel pool, nooled viivad sinna kus jumal juhatab ja siis veel postide vahel slaalom - minu siiamaani hea ja vastupidav närvikava ning kabariiditunnetus tahtsid täna küll puhkusetuusikut paldiski maanteele - õudne - siuke tunne nagu pargitakse auto kohe risti kahe posti vahele kinni, aga imekombel siiski pääses mööda. ei saa mina aru, miks nad peavad asju nii keeruliselt tegema, aga nojah nad elavad ka pea-alaspidi.
Tänaseks jälle uneaeg seega kuumad tervitused kaugele!
täna on olnud üsna produktiivne päev ja lisaks kõigele tõeliselt ilus päikesepaisteline ilm. Hommikul ärkasime 10 ajal, jõime hommikukohvi verandal, sõime puuviljasalatit, mille üheks tähtsamaks komponendiks oli minu korjatud greip :) ja läksime jala Jeni ema juurde, mis on meist umbes 15 min jalutuskäigu kaugusel. võtsime sealt jalgrattad, sõitsime koju tagasi, sest mingi mehaanik pidi tulema Jeni autot vaatama. peale seda läksime poodlema. Meil oli koju asju vaja ja käisime ühtlasi ka toidupoes. Hinnad on muudel asjadel ikka kallimad kui meil aga puu ja juurviljad on odavad see on hea. nt mandariinid ja avokaadod on alla 10eek kilo. sama kehtib muude grüünede kohta. peale kokku 3 tundi poodlemist tulime koju tagasi. Jenil oli kõhutantsu trenn, kuhu pidin algselt vaatajana kaasa minema, aga olin nii väsinud, et jäin parem koju pikutama. Siis tuli Marcus töölt ja ajas mu üles, et olukorda uurida, et kus Jen on jne. Siis ajasin, ennast ka üles, pesime Marcusega nõud ära - ta õpetas mulle austraalia moodi nõusid pesema - nimelt kuna siin suviti saab kaevudest vesi põhimõtteliselt otsa, siis tuleb ka nõusid pesta vett säästval reziimil st et lased kraanikausi vett täis, nühid nõud vahule ja siis kraanikausis loputad - ei mingit jooksva vee all pesemist - minu arvates lihtsalt õudne, aga eks ma pean sellega kuidagi elama õppima :).
ja siin ma nüüd jälle olen. Jen ja Marcus läksid juba magama. Mina vaatasin veel kohalikust ajalehest töökuulutusi ja tänane programm näeb ette veel ka kohaliku migratsiooni kodulehe kuulutusi.
aga lubasin täna kohalikust liiklusest kirjutada. Oi see on päris jube. Kõik mulle siiani lapsest saadik õpetatud on, kuidas mitte auto alla jääda on ühe hetkega vetsupotist alla uhutud. Nad sõidavad valel pool teed, nad istuvad autos valel pool, nad lähevad bussi peale valel pool teed ja isegi astuvad bussi valelt poolt. Nende bussipeatused äärelinnas kus mina elan, on lihtsalt post kõnnitee ja sõidutee vahelisel murul, ei mingit putkat, ei mingit betooni ega asfaldit. lihtsalt post keset ei midagit. hull lugu.
ja asi läheb veel eriti toredaks kui sa sõidad jalgrattaga - niikuinii sa ei saa aru, kuhu see buss keset ristmikku pöörama peaks ja siis sa koperdad ka seal veel oma jalgrattaga - õnneks paistab kohe kaugele, et ma olen segaduses turist, niiet nad on viisakad ja lasevad mu läbi :)
aga katsu sa veel kaubanduskeskuse maa-aluste parklatega elada - niikuinii sõidavad nad valel pool, nooled viivad sinna kus jumal juhatab ja siis veel postide vahel slaalom - minu siiamaani hea ja vastupidav närvikava ning kabariiditunnetus tahtsid täna küll puhkusetuusikut paldiski maanteele - õudne - siuke tunne nagu pargitakse auto kohe risti kahe posti vahele kinni, aga imekombel siiski pääses mööda. ei saa mina aru, miks nad peavad asju nii keeruliselt tegema, aga nojah nad elavad ka pea-alaspidi.
Tänaseks jälle uneaeg seega kuumad tervitused kaugele!
Sunday, August 24, 2008
nr 3
minu kolmas päev Austraalias on jõudnud juba hilisõhtusse. Ega seda päeva liiga pikalt polegi olnud arvestades, et ma magasin kella 6ni õhtul. Eks see oli vist reisimise väsimus, mis võimust võttis ja õnneks polnud meil ka tänaseks peale puhkamise mingeid plaane. Kell 6 lõpuks hakkasime siis mööda maja ringi liikuma - Jen ja Marcus leidsid ka enda toas endale tegevust, et mitte mind äratada. Aga ehkki meil oli väga hiline algus päevale oleme päris palju jõudnud. Marcus pani mööblit (riiuleid) kokku, mina koristasin ja sättisin oma vannituba. jen toimetas muude asjadega ja pesi pesusid. Siis tegime omale õhtusöögi ja nüüd lõpetame päevatoimetusi, et magama minna.
Meie majast: meil on 3 magamistuba + Jeni maalimistuba, 2 vannituba (niiet üks on Jeni ja Marcuse magamistoas ja mul eraldi vannituba. minu vannitoas on nii duss kui vann, neil ainult duss), elutuba, söögituba, köök ja pesupesemisruum. Lisaks on meil veel aed ja veranda. Pildid majast seest teen siis kui saame ennast sisse seatud.
Hakkan nüüd pilte üles laadima ja katsun iga päev midagi eluolust juurde kirjutada. Kõige hullem muidugi on liiklus aga sellest juba homme!
Meie majast: meil on 3 magamistuba + Jeni maalimistuba, 2 vannituba (niiet üks on Jeni ja Marcuse magamistoas ja mul eraldi vannituba. minu vannitoas on nii duss kui vann, neil ainult duss), elutuba, söögituba, köök ja pesupesemisruum. Lisaks on meil veel aed ja veranda. Pildid majast seest teen siis kui saame ennast sisse seatud.
Hakkan nüüd pilte üles laadima ja katsun iga päev midagi eluolust juurde kirjutada. Kõige hullem muidugi on liiklus aga sellest juba homme!
Saturday, August 23, 2008
nr 2
Heihopsti kõigile!
Nagu juba teada olen ilusti kohal.
Kai juurest sain täpselt tema juhiste kohaselt ilusti lennujaama. Tänan öömaja eest Kai! Lennujaamas leidsin mööda numbreid käies oma värava üles ja algas sõit Singapuri. Singapur airlines on väga kliendisõbralik lennufirma. Mina muidugi hoidsin madalat profiili, sest kust mina teadma pean, mida tuleb teha tuliste käterättidega, mis sulle kätte jagatakse. Jälgisin teisi ja mõistsin, et ennast värskendama peab. No ma asusin siis ka usinalt asja kallale. Süüa anti kaks korda, sinna vahele veel näksi ja juua. Loomulikult olid ka tekk ja padi ning hambapesu komplekt ja sokid. Vanemad - te võite mu üle uhked olla - ära tõin selle fliisi sealt lennukist - just nagu teiegi oma reisilt - hetkel istun selles siin ;). Lennukis vaatasin muudkui filme ja magasin.
Jõudsime Singapuri kell 6.30 hommikul kohaliku aja järgi. See oli mega lahe. ilm oli juba selleks hetkeks +25 kraadi, hirmus niiske ja lämbe aga kuidagi lahe. Lennujaam ise oli imeilus klaasist hoone - peaaegu igal pool vaip maas ja inimesed üdini sõbralikud. Tegin ka mõningaid pilte lennujaamas pidid saan homme üles riputada.
Uue värava leidmine läks lihtsalt. ehkki lennujaam on suur - on kõik lihtne ja loogiline.
Jätkus sõit austraaliasse. veel 7,5h lennukis - selleks ajaks oli küll juba pingi maitse peale suu igal pool mujalgi. Aga õnneks olin juba füüsiliselt nii väsinud, et suutsin ainult magada. Tänu sellele läks ka reis kiiresti. Kui teel singapuri olin vähemalt suuteline filme vaatama siis see ots Sidnisse möödus ainult süües ja magades.
Austraalia oli ülikuuma Singapuriga võrreldes ikka lausa külm oma 10 kraadiga. Õnneks oli Jen, tema ema Ellen ja peika Marcus mul lennujaamas vastas, niiet vähemalt külmale ilmale vehlduseks oli mul soe vastuvõtt. Istusime autosse ja kuna neil kolimisfaas ja niigi segadus, tõime omale pitsad, sõime ja ajasime juttu, kuni ma peaaegu ära kukkusin.
Täna hommikul ärkasin vara - käisime linnas Jeniga. Kadestamisväärne on see, et kõik meie troopilised taimed (nt palmid, apelsinid, greibid jne) on neil igapäevsed oma aias kasvavad asjad nagu meil kuused või õunapuud - näiteks noppisin täna Jeni ema aiast oma tillukeste kätega ühe hiigelsuure greibi puu otsast.
Minu tuba on tore pisike tuba elutoa kõrval. Praegu, siin muud eriti midagi pole peale voodi aga pole hullu - lisaks minule on ju Jen ja Marcus ise ka alles sisse kolimas. Elame esialgu suht kastide ja kohvrite otsas.
Homme hakkan ka töökohta otsima.
Jälle kirjutamiseni - homme peaks mul rohkem aega olema, et täpsemalt eluolu kirjeldada ja ka pildid üles laadida.
kallid musid!!!
Nagu juba teada olen ilusti kohal.
Kai juurest sain täpselt tema juhiste kohaselt ilusti lennujaama. Tänan öömaja eest Kai! Lennujaamas leidsin mööda numbreid käies oma värava üles ja algas sõit Singapuri. Singapur airlines on väga kliendisõbralik lennufirma. Mina muidugi hoidsin madalat profiili, sest kust mina teadma pean, mida tuleb teha tuliste käterättidega, mis sulle kätte jagatakse. Jälgisin teisi ja mõistsin, et ennast värskendama peab. No ma asusin siis ka usinalt asja kallale. Süüa anti kaks korda, sinna vahele veel näksi ja juua. Loomulikult olid ka tekk ja padi ning hambapesu komplekt ja sokid. Vanemad - te võite mu üle uhked olla - ära tõin selle fliisi sealt lennukist - just nagu teiegi oma reisilt - hetkel istun selles siin ;). Lennukis vaatasin muudkui filme ja magasin.
Jõudsime Singapuri kell 6.30 hommikul kohaliku aja järgi. See oli mega lahe. ilm oli juba selleks hetkeks +25 kraadi, hirmus niiske ja lämbe aga kuidagi lahe. Lennujaam ise oli imeilus klaasist hoone - peaaegu igal pool vaip maas ja inimesed üdini sõbralikud. Tegin ka mõningaid pilte lennujaamas pidid saan homme üles riputada.
Uue värava leidmine läks lihtsalt. ehkki lennujaam on suur - on kõik lihtne ja loogiline.
Jätkus sõit austraaliasse. veel 7,5h lennukis - selleks ajaks oli küll juba pingi maitse peale suu igal pool mujalgi. Aga õnneks olin juba füüsiliselt nii väsinud, et suutsin ainult magada. Tänu sellele läks ka reis kiiresti. Kui teel singapuri olin vähemalt suuteline filme vaatama siis see ots Sidnisse möödus ainult süües ja magades.
Austraalia oli ülikuuma Singapuriga võrreldes ikka lausa külm oma 10 kraadiga. Õnneks oli Jen, tema ema Ellen ja peika Marcus mul lennujaamas vastas, niiet vähemalt külmale ilmale vehlduseks oli mul soe vastuvõtt. Istusime autosse ja kuna neil kolimisfaas ja niigi segadus, tõime omale pitsad, sõime ja ajasime juttu, kuni ma peaaegu ära kukkusin.
Täna hommikul ärkasin vara - käisime linnas Jeniga. Kadestamisväärne on see, et kõik meie troopilised taimed (nt palmid, apelsinid, greibid jne) on neil igapäevsed oma aias kasvavad asjad nagu meil kuused või õunapuud - näiteks noppisin täna Jeni ema aiast oma tillukeste kätega ühe hiigelsuure greibi puu otsast.
Minu tuba on tore pisike tuba elutoa kõrval. Praegu, siin muud eriti midagi pole peale voodi aga pole hullu - lisaks minule on ju Jen ja Marcus ise ka alles sisse kolimas. Elame esialgu suht kastide ja kohvrite otsas.
Homme hakkan ka töökohta otsima.
Jälle kirjutamiseni - homme peaks mul rohkem aega olema, et täpsemalt eluolu kirjeldada ja ka pildid üles laadida.
kallid musid!!!
Wednesday, August 20, 2008
nr 1
Niisiis minu reisi esimene päev ja algus! Olen jöudnud ilusti Kai juurde Frankfurdis. Söit läks hästi. Lennukis ainult söin ja magasin. Kai oli mul kohe lennujaamas vastas ja siis rändasimegi siia tema juurde - alustasin ka kohe oma reisi fotografeerimist niiet annan märku, kust ja kuidas neid näha saama hakkab.
Homme kell 12:35 stardin siis Singapuri poole.
Kallid kodumaale ja kõikjale mujale ning hoiame ühendust!
P.S Neile, kes siiani ei teadnud, miks ma tulin Austraaliasse - siis vastus on elu nautima ja töötama. Tahtsin anda endale aega mõtlemiseks, mida edasi teha peale kooli ning leidsin, et praegu on just õige aeg tulla nii kaugele kodust, sest mul pole peaaegu midagi, mis mind Eestis kinni hoiaks. Ja hiljem oleks siia mu sõbranna Jeni juurde tulla juba keerulisem. Elan siin tema juures, üürin ühte tuba tema majast. Esialgne plaan on jääda aastaks ning minu seiklustest saab siit juba edasi lugeda.
Homme kell 12:35 stardin siis Singapuri poole.
Kallid kodumaale ja kõikjale mujale ning hoiame ühendust!
P.S Neile, kes siiani ei teadnud, miks ma tulin Austraaliasse - siis vastus on elu nautima ja töötama. Tahtsin anda endale aega mõtlemiseks, mida edasi teha peale kooli ning leidsin, et praegu on just õige aeg tulla nii kaugele kodust, sest mul pole peaaegu midagi, mis mind Eestis kinni hoiaks. Ja hiljem oleks siia mu sõbranna Jeni juurde tulla juba keerulisem. Elan siin tema juures, üürin ühte tuba tema majast. Esialgne plaan on jääda aastaks ning minu seiklustest saab siit juba edasi lugeda.
Subscribe to:
Posts (Atom)
